Veritsevad igemed

Enamik inimesi arvab, et veritsevad või tundlikud igemed tähendavad lihtsalt seda, et peab rohkem pesema, kasutama tugevamat hambapastat või käima tihedamini puhastuses.

Need on olulised, aga küsimus on sageli sügavamal.

Igemed on üks kõige veresoonterikkamaid piirkondi kehas. Veri liigub sealt pidevalt läbi, tuues kudedesse toitaineid ja viies ära jääkaineid. Kui igemed muutuvad põletikuliseks või hakkavad veritsema, tasub küsida: Mida keha üritab näidata?

Üha rohkem teaduskirjandust seob igemehaiguseid mitte ainult bakterite või kohaliku põletikuga, vaid ka:

• kroonilise madala taseme põletikuga

• ainevahetusliku stressiga

• veresuhkru tasakaalutusega

• südame-veresoonkonna probleemidega

• immuunsüsteemi ülekoormusega

Näiteks Journal of Clinical Periodontology ja The Lancet on toonud välja tugeva seose igemehaiguste ning süsteemse põletiku vahel.

Periodontology 2000 uuringud näitavad, et põletikulises igemekoes suureneb veresoonte läbilaskvus ehk keha suunab sinna rohkem vedelikku, immuunrakke ja põletikulisi komponente. Seetõttu ei ole veritsus lihtsalt “juhuslik sümptom”, vaid aktiivne bioloogiline reaktsioon.

Ka suu mikrobioom ei toimi isoleeritult.

Nature Reviews Microbiology kirjeldab, kuidas suu bakterite kooslus muutub vastavalt keskkonnale organismis. Ehk bakterid ei teki tühja koha pealt – nad reageerivad tingimustele, milles nad elavad.

Mida me siis igapäevaselt näeme?

Inimesed pesevad korralikult hambaid, käivad puhastuses, aga:

• igemed veritsevad ikka

• põletik tuleb tagasi

• halb hingeõhk püsib

• tundlikkus ei kao

• hambad muutuvad liikuvamaks

Sest keha üldine põletikuline koormus jääb samaks.

Kui organism on pidevas stressis, veresuhkur kõigub, uni on halb, toitumine põletikku tekitav ja seedimine ülekoormatud, võib suu muutuda üheks kohaks, kus keha seda välja näitab.

See ei tähenda, et suuhügieen pole oluline. Vastupidi. Aga ainult “pealt puhastamisest” ei pruugi piisata, kui keha sees olev keskkond jääb samaks.

Mida saad ise juba täna teha?

• vähenda suhkrut ja ultratöödeldud toitu

• väldi pidevat näksimist päeva jooksul

• söö rohkem päris toitu ja kvaliteetset valku

• toeta seedimist ja ainevahetust

• maga piisavalt ja taastu

• vähenda stressi

• liiguta ennast iga päev

• puhasta hammaste vahed ja keel

• kontrolli D-vitamiini, veresuhkrut ja põletikunäitajaid

Väga sageli hakkavad ka igemed paranema siis, kui keha üldine seisund paraneb.

Me ei vaata igemeid ainult kui “suu probleemi”. Need annavad sageli väga palju infot selle kohta, kuidas organism tervikuna toime tuleb.

Veritsev ige ei ole ainult sümptom. Väga sageli on see keha sõnum, et midagi vajab tähelepanu.